The People's Voice | Vos Di Povu Forum Index The People's Voice | Vos Di Povu

www.forcv.com


 
 FAQFAQ   SearchSearch   MemberlistMemberlist   UsergroupsUsergroups   RegisterRegister 
 ProfileProfile   Log in to check your private messagesLog in to check your private messages   Log inLog in 

Cape Verdean Language: Struggles and Gains

 
Post new topic   Reply to topic    The People's Voice | Vos Di Povu Forum Index -> Nos Lingua - Our Language
View previous topic :: View next topic  
Author Message
forcv
Site Admin


Joined: 11 Oct 2005
Posts: 201

PostPosted: Mon Jan 14, 2008 4:46 pm    Post subject: Cape Verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

By Agnelo Montrond FORCV Columnist and Cape Verdean Language Professor at Bridgewater S. College & Massasoit C. College


BROCKTON - Since the colonial period, Cape Verdeans have undergone many struggles with success: the literary movement to denounce the unfavorable situation on the archipelago aligned with the movement for the independence, made it possible on July 5th, 1975, which marked the beginning of a new era; the first Cape Verdean government took office and was recognized worldwide; they successfully faced the challenge of developing the poor country they inherited; continued efforts have been made for the betterment and empowerment of their lives; improvements have been made in several sectors: infrastructure, transportation, education, economy, public health, safety, security, etc; the first constitution of Cape Verde was draft; the international cooperation has provided a tremendous help in Cape Verdeans quest for development, namely the human resources – many Cape Verdeans have gotten their college degrees overseas and have returned to the archipelago to better serve the country.

Since the colonial period, Cape Verdeans have undergone many struggles with success: the literary movement to denounce the unfavorable situation on the archipelago aligned with the movement for the independence made it possible on July 5th, 1975 which marked the beginning of a new era; the first Cape Verdean government took office and was recognized worldwide; they successfully faced the challenge of developing the poor country they inherited; continued efforts have been made for the betterment and empowerment of their lives; improvements has been made in several sectors: infrastructure, transportation, education, economy, public health, safety, security, etc; the first constitution of Cape Verde was draft; the international cooperation has provided a tremendous help in Cape Verdeans quest for development, namely the human resources – many Cape Verdeans have gotten their college degrees overseas and have returned to the archipelago to better serve the country.

Approximately 10 years after the independence, a major change occurred on the Cape Verdean political system: a democratic form of government was adopted on the republic of Cape Verde and a significant progress on the human rights became reality. A new government took office and the constitution was revised in order to grant more freedom and rights to all Cape Verdeans. That constitutional revision kept Portuguese as the official language of Cape Verde and set forth a provision that clearly states that the government of Cape Verde should create conditions to enable the Cape Verdean Language to become official along with Portuguese. It further states that all Cape Verdean citizens must know and use the two official languages: Cape Verdean Language and Portuguese.

Even though the due follow-up to the aforementioned constitutional disposition has been missing in action by all those to whom it may duly concern, we must recognize that a lot has been done in an effort to promote and value the Cape Verdean national language. Institutions of Higher Education in the United States, namely Massasoit Community College, Bridgewater State College, amongst others, have been providing a tremendous help by offering courses in Cape Verdean Creole to area residents. Americans from different walks of life, who interact with Cape Verdeans either socially or professionally, have enrolled in those courses in an effort to initiate the learning and development of the Cape Verdean Language, History, and Culture. Many have witnessed that by getting acquainted with the Cape Verdean language and culture, they felt they were better prepared to interrelate with Cape Verdeans regardless of their ages, social status, or educational background. We all know that studying different languages and cultures allows for the establishment of greater and effective interaction between people. On this tone, I would like to remind you that today’s American society is no longer a "melting-pot". It is rather “a mosaic" that mirrors strong and growing distinct ethnic identities that remain a vital factor in shaping values and principles.

Last but not least, let me cite and quote the following:"Unless the teacher understands how the student is using her/his speech organs in producing a native language sound and what s/he should be doing to reproduce the foreign language sound acceptably, s/he cannot help the student beyond a certain stage of earnest but inaccurate imitation." [Wilga Rivers - Teaching Foreign Language Skills]. From this quotation we can infer that all teachers serving English Language Learners (ELL) and language teachers, namely teachers of ESOL(English for Speakers of Other Languages) who study the sound system of their students’ native language will be better prepared to deliver an effective quality language instruction and appropriately deal with common mistakes resulting from either interference or transference of the structure and functionality of their native language into the target language, English Language Arts in this case.


Last edited by forcv on Sun Feb 24, 2008 2:09 pm; edited 1 time in total
Back to top
View user's profile Send private message Visit poster's website
CV2k



Joined: 10 Sep 2006
Posts: 110

PostPosted: Fri Jan 18, 2008 8:10 am    Post subject: Re: Cape Verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

forcv wrote:
[...] That constitutional revision kept Portuguese as the official language of Cape Verde and set forth a provision that clearly states that the government of Cape Verde should create conditions to enable the Cape Verdean Language to become official along with Portuguese. It further states that all Cape Verdean citizens must know and use the two official languages: Cape Verdean Language and Portuguese. [...]


Since we're talking about kriolu, I'd rather reply to this issue in that language.

Vistu ki nu sta fala sobri kriolu, n ta prifiri bidati kel asuntu li na kriolu.

Lingua kriolu dja ganha txeu avansus y desenvolvimentu fora di Kabu Verdi, prinsipalmenti na Merka undi sidadis sima Boston y otu universidadis dja rekunhisel komu lingua ofisial di kabuverdianus. Por izemplu, Universidadis y kulegius sima Harvard, Bridgewater, Massasoit y otus gosi sta ofiresi kursus y programas akreditadus di kriolu kabuverdianu.

Mas ta parsi ma na Kabu Verdi kel muvimentu pa ofisializa kriolu y pol na mesmu plataforma ku purtuges ka teni denti forti fora di sforsu di Ministru Dr. Manuel Veiga y alguns otus kriolistas. Mas spisifikamenti, ta parsi ma Manuel Vega kin ta admira y rispeta txeu ka teni apoiu sufisienti di guvernu na sentidu di fazi un isforsu seriu pa invisti nun programa konsertadu y organizadu pa inplimenta kes difirenti etapas pa poi kriolu en pe di igualdadi ku purtuges na nos tera. Di konbersu kin tevi ku txeu kabuverdianus sobri kel asuntu li la na tera, n fika ku inprison ma txeu kriolus ta odja kel inisiativa li apenas komu un projetu radikal di Ministru Manuel Veiga en ves di un mandatu konstitusional. Tambe n rapara ma na KV, media y otus fontis di informason publika e totalmenti duminadu pa lingua purtugeza: di TV a radiu, pasandu pa jornal inpresu i iletronikus. Mo ki kriolu podi subrisai nun anbienti si? Kuze ki guvernu debi fazi pa muda kel situason li pa da ofisializason di kriolu mas forsa?

Otu kuza kin ta odja komu obstakulu a afirmason di kriolu e falta di apoiu a prujetu di Ministru di Kurltura, Dr. Veiga, pa otus setoris di guvernu. Pur izemplu, n ta lembra ma primeru ministru José Maria Neves kantu era diputadu na periodu ki si partidu staba na opuzison, e ta fazeba si intirvenson na asenbleia so na kriolu, komu un diklarason publika di si apoia a ofisializason di kriolu. Mas dipos ke bira Primeru Ministru n ka sabi kuze ki kontisi mas e volta pa traz otru bes y maioria di si intirvensons y diskursus gosi e na Portuges. Keli e un kuza ki tinda n ka ntendi i n ta odjal komu un dizinkurajamentu a projetu pa da nos lingua rikunhisimentu ke meresi.

Nun so palavra, n kre flaba ma si guvernu di Kabu Verdi kre sinseramenti ofisializa kriolu i pol na mesmu nivel ku Portuges - algu ke muitu bon pa spadja dizenvolvimentu intelektual y ikunomiku a restu di masa popular kabuverdiana -, e ten ki dimostral nãu so en palavras bunitas, diskursus imusionais y patriotikus mas tambe en ason. E ka Merka ki debi sta na diantera des inisiativa, mas sin Kabu Verdi. Sima un di nos proverbiu ta fla, "bu ten ki limpa lixu na bu kaza primeru antis di bu bai limpa lixu na kaza di otu algen."
Back to top
View user's profile Send private message
salah Mateus



Joined: 17 Oct 2006
Posts: 365

PostPosted: Sat Jan 19, 2008 11:06 am    Post subject: WE NEED YOU- WE NEED EACH OTHER- RETURN TO THE SOURCE Reply with quote


CV2k,
THANK YOU FOR YOUR REPLY KRIOLU, WHICH I WAS NOT ABLE TO UNDERSTAND COMPLETELY BUT I AGREE THAT IT WAS RIGHT TO DO IT IN OUR MOTHER TONGUE.

WHAT I DID GET OUT OF IT WAS THAT DR.MANUEL VEIGA IS INVOLVED IN THIS PROCESS AND I AS A PERSON 2ND GENERATION BORN IN THE USA,AND I AM SURE THAT MANY OTHER CV'S OF MY AGE & YOUNGER FEEL KIND OF LEFT OUT,BECAUSE MOST OF US DON'T READ OR WRITE PORTUGUES AND OUR KRIOLU IS LIMITED. WHAT I CAN SAY THAT NOT ENOUGH IS BEING DONE ON THE NATIONALISTIC SIDE OF KRIOLU TO INFORM AND EDUCATE US ON OUR HISTORY BOTH IN THE TV OR MAGAZINES & OTHER FORMS OF COMMUNICATION AND EDUCATION TO INFORM US WE GET MUCH ON TV IN THE PORTUGUESE LANGAUGE. PERHAPS MY GENERATION IS LOST BUT WE HOPE OUR CHILDREN WILL BE ABLE TO RETURN TO THE SOURCE OF WHAT CABO VERDE FUTURE IS TO BE. THERE IS SO MUCH THAT IS LEFT OUT.

I HOPE THAT THOSE OF YOU WHO ARE INTERESTED IN OUR FUTURE FOR UNITY AND PROGRESS WILL CONTINUE TO SPEAK OUT ON THESE ISSUES AND WE HOPE THAT IT WILL FILTER ON DOWN TOO THE GRASS ROOTS. PERHAPS DEAR FRIEND YOU WILL TRY TO TRANSLATE INTO ENGLISH FOR THERE ARE MANY LIKE ME WHO DON'T WANT TO BE LEFT OUT OF THE EQUATION OF OUR UNITY. I UNDERSTAND AND APPRECIATE THE FACT THAT YOU UNDERSTAND THE PROBLEMS AS IT IS IN THE USA AND IN TERMS OF OUR COMMUNITY. THE CHILDREN OF CV PARENTS AND THOSE WHO ARE OF INTERRACIAL MARRIAGES WHO WANT TO KNOW ABOUT THERE CV ANCESTRY ARE NOT GETTING THE MESSAGE;WE DON'T HAVE PLACES OF CLASS ROOMS IN OUR COMMUNITY FOR THE KIND OF NATIONALISM THAT AMILCAR CABRAL SPOKE ABOUT,OTHER MINORITIES IF I CAN USE THAT TERM HAVE SPECIAL PLACES THAT THEY TEACH THEIR HISTORY IN ORDER TO STIMULATE PRIDE AND CONSCIOUSNESS THAT IS THE AWARENESS ESPECIALLY WITH SOCIAL OR POLITICAL ISSUES.

I CAN SAY THIS DURING THE TIME OF CABRAL AND PAIGC WE HAD CADRE TEACHERS IN OUR MIST THAT TAUGHT IN THE COMMUNITY, AT HOMES, AT DIFFERENT CLUBS, AND IN THE SUMMER IN SOME ONES BACK YARD. IT WAS A LEARNING EXPERIENCE THAT GAVE US PRIDE AND TO BRING ABOUT UNITY AMONG THE CV POPULATION,THAT IS NOT THE CASE NOW. I KNOW BECAUSE I WAS ONE OF THOSE CADRES WHO CAME BACK AND TAUGHT OTHERS AND WE HAD AN ORGANIZATION THAT WENT FROM ONE COMMUNITY TO ANOTHER WE TAUGHT AT SCHOOLS AND LECTURED FROM THE EAST COAST TO THE WEST COAST.

WE ARE MAKING PROGRESS AND THERE ARE MANY AT WORK AND WE APPLAUD ALL OF YOU AND YOUR ORGANIZATIONS.
THANK YOU MR.PRESIDENT AND ALL OTHERS.

THERE IS A SAYING NU PEGA TASA (LET'S TAKE HOLD) SOMETHING LIKE THAT.

UMASS AMHERST, BOSTON COLLEGE, UMASS DARTMOUTH,COLBY COLLEGE, BRIDGEWATER STATE COLLEGE, NORTHEASTERN UNIVERSITY, AT BROCKTON & WAREHAM HIGH SCHOOL JUST TO NAME A FEW. THERE ARE NAMES OF CVs BORN IN THE USA WHO I WILL NOT MENTION BUT I AM SURE IF YOU FIND OUT ABOUT THE WORK THAT WAS DONE BY lll PYRAMIDS IN 1973 ONWARD & THE WORK THAT WAS DONE BY MANY IN THE PAIGC USA SUPPORT COMMITTEE YOU CAN SEE THE RESULTS OF THAT WORK BY MANY CVs WHO WERE BORN IN THE USA BEFORE THE SURGE OF THE SO-CALLED NEW WAVE OF IMMIGRANTS IN THE LAST 40 YEARS.

I ONLY SAY THIS BECAUSE SOMETHING SEEMS TO BE MISSING. ONE OF THE GREAT TEACHERS WAS AT THE BROCKTON PUBLIC HIGH AND SOME ARE NOW WORK IN SOME CAPACITY AT SOME UNIVERSITY OR COLLEGE LEVEL. IT SEEMS TO ME WE NEED TO GET BACK TO THE BASICS. IT APPEARS WE HAVE LEAPED FROG INTO ANOTHER PHASE WHICH IS GOOD FOR THE ECONOMIC DEVELOPMENT BUT IF WE DON'T GET OUR BIGGEST TREASURE WHICH IS OUR PEOPLE WE WILL BE AT A LOST. AND THE WINNERS WILL END UP BEING THE PETITE-BOURGEOISIE & NEO-COLONIALISM. I HOPE THAT IS NOT THE CASE. I HOPE THAT OUR REVOLUTION WAS TO BRING ABOUT THE CHANGE AND JUSTICE FOR ALL AND THE UNITY FOR A TRUE MORABEZA FOR ALL.

THE QUESTION IS INTO WHAT KIND OF LIFE AND SOCIAL DYNAMIC DO WE EMERGE I AM SURE WE WILL BE TRANSFORMED AND BECOME MASTERS OF OUR OWN DESTINY FOR A BETTER CABO VERDE;WE WANT HARMONY NOT DISCORD. WE HAVE FAITH IN THE ABILITY OF THE HONESTY AND INTEGRITY OF THE NEW CABO VERDE MIND. THERE IS MUCH MORE TO BE SAID ON THE SUBJECT BUT I AM SURE THOSE WHO ARE THE COACHES OF OUR FOOTBALL(SOCCER) GAME KNOW THIS GAME BETTER THEN I. Wink Cool

THANK YOU VERY MUCH FOR YOUR KINDNESS,WITH ALL CABO VERDE LOVE FROM THE PAST TO THE PRESENT AND TO OUR FUTURE.
VIVA POVO CABO VERDE.

LOVE YOU ALL. ONE LAST WORD WE NEED BETTER COMMUNICATION WITH OUR STUDENTS AT THE HIGH SCHOOL AND COLLEGE LEVELS. THE CABO VERDE STUDENT ORGANIZATIONS NEED MORE HELP TO BECOME MORE BETTER AND STRONGER NOT JUST A PARTY OF FRIVOLITY. CV EDUCATION IS THE KEY FOR OUR UNITY GLOBALLY.

THERE WILL COME A DAY WHEN CVs WILL MIGRATE BACK TO CABO VERDE AZIJAH. BE PREPARED.

THANK YOU DR. AGNELO MONTROND FOR YOUR ON GOING CONTRIBUTION IN OUR STRUGGLE FOR SUCCESS.

NU PINTCHA!

MANU SALAH
Back to top
View user's profile Send private message
Kriolista-Terra-Terra



Joined: 19 Jan 2008
Posts: 7

PostPosted: Sat Jan 19, 2008 10:26 pm    Post subject: Cape Verdean Language: struggles and victories Reply with quote

Pirkursu di Kriolu di Kabu Verdi – Un Análizi Krítiku y Otimista


Kuzé ki nu krê na xadrês linguistiku kabuverdianu? Bipolarizason linguistiku ó kriason di un expasu di konsénsu y kria kondison juridiku y konstituisional pa dizenvolviméntu di Kriolu y Portugês na orizontalidadi?
Es é pergunta ki N ta dexa li en abértu y nu ta konta ku nhos axega pa enrikisiméntu di es expasu di refleksãun y tróka di ideias.

N ta avansa ku siginti eleméntus di respósta a nha própi pergunta:

1) Kriolu sénpri foi lingua di kumunikason informal pa kabuverdianus. Na tabérna, na kanpu di futibol, na diskotéka, na fésta, enfin na anbientis undi ki Kabuverdianus ta sosializa, kumunikason é fetu expontaneamenti y livrimenti na Kriolu. Na kes situason la fluênsia na Kriolu é tal ki kuazi ki ka mesti pensa pa skodji palavras pa fla. Es ta sai faxi y sen érru. Nu ta fala kriolu ku puréza y na diskóntra. Nu ka ta fadiga ku érru. Na papia purtugês kuzas dja é diferenti. Nu ten ki ta transfiri di kriolu pa purtugês y kela ás vezis ta induzi-nu na érru pamodi kes dôs língua ka ten mésmu strutura nen léxiku. Keli é un di kes priokupason di Dr. Jorge Carlos Fonseca na un artigu resenti na undi ki el ta ritrata difikuldadis ki alguns kabuverdianus mésmu kes ki fazi kursu superior na Purtugal ta enfrenta. Nos tudu nu sabi ma na situason di kumunikason formal, txeu kabuverdianus, N ta pensa ma kuazi maioria di kabuverdianus própi, ta pensa pa skodji vokabuláriu k’el ta mesti y ta tanbê el ta pensa na strutura kurrétu na purtugês y mesmu asin es ta da barraka na purtugês. Má keli ka signifika ma es debi dizisti di papia purtugês y papia só kriolu. Nãun, antis pelu kontráriu, es debi kontinua ta papia, prendi más y midjora ses purtugês, sobretudu n’un perspetiva internasional na undi ki purtugês ten maior abranjênsia di ki Kriolu.

2) Kriolu é identidadi di kabuverdianus. Pur isu tudu kabuverdianus debi da-l karinhu y valoriza-l. Purtugês y Kriolu ta konplementa y suplementa kunpanhéru, enbóra seja ki struturalmenti es é konpletamenti diferenti. Nu ta meste-s tudu dôs, má pisoas ta fla erradamenti ma Kriolu é Purtugês mal papiadu pamodi 99% di palavras na Kriolu ben di Purtugês. Kuza ki kes gentis la ta skesi, é ki un lingua é ka só se léxiku ki da defini-l, má sobretudu se sintaksi ó seja se própi strutura. Anton N ta pruveta pa manda kes gentis la un rekadu y fla-s ma Kriolu ka foi dadu, ka ben, nen ka foi enprestadu di purtugês. Kriolu é sin un konkista linguístiku di povu kabuverdianu, alkansadu grasas a un forti determinason, konbati, y ixpiritu di luta na undi ki kabalu di batalha foi kel rezisténsia sékular sén igual. Foi un luta pa diféza di dignidadi di ómi y mudjeris kabuverdianu, ses kultura, tradison, forma di ser, di sta, y di afirma na mundu. Ku txeu orgulhu nu ta fla ma foi un luta ki kumesa ku vitória enbóra na sufriméntu.

3) Nos kondison di kabuverdianus ki nos tudu é y nãun purtuguês di Kabu Verdi ta fala más altu: nu fazi u ki ten ki ser fetu; Kabu Verdi é pa kabuverdianus ki ta opta pa kumunika na Kriolu ó na Purtuguês konformi se liberdadi linguistiku di skodji se língua p’el exprimi. Limitason di purtuguês ó kriolu debi ser konbatidu y potensiadu y kria un expasu linguistiku abranjenti y dexa nos lingua dizenvolvi ku armonia na dôs eixu ekuidistanti di nos alma, spritu y konvikson: Purtuguês y Kriolu é nos expuenti másimu. Ningen ka debi subtrai-nu kel direitu fundamental li ki é di ser lito-verdianu sima foi fladu pa un ilustri pensador kabuverdianu. Nos é kabuverdianus na un anbienti linguistiku ki ta inklui y nãun isklui Purtugês. Má nos é ka purtugês sen ser kabuverdianu. Ser kabuverdianu debi refleti nos dualidadi linguistiko-kultural. Nos é kabuverdianus pamodi nu foi kolonizadu pa portuguezis. Nos kabuverdianidadi é un spedju gemia ki ta refleti purtugês ó kriolu konformi bu krê puzisiona en relason a el.

4) Nu ta da kónta ku satisfason ki alguns kabuverdianus gósi sta ta skrebi na Kriolu, tantu na jornal inprésu komu na jornal eletrôniku, na revistas y através di otus meiu. Má infilizmenti txeu d’es (basta nhos repara na manera ki alguns ta skrebi na Kriolu na Liberal online) ka ta uza alfabétu ofísial ki é ALUPEC. Un faktu kuriozu ki-m ta gostaba di sabi: pamodi ki es ka ta uza ALUPEC? É pamodi es ka konxi ALUPEC ó é pamodi es krê provoka dizórden linguístiku? Y pa konpostura, sta uns ki ta pensa ma aséntu ka debi ser uzadu na Kriolu kontrariamenti a ki Dotor Manuel Veiga, linguista di formason y konpetenti na es matéria, ta difendi. Y tanbê ten otus ki ta atxa ma ka debi uzadu y pa konjunson koordenada kupulativa sima Dotor Veiga ta propoi, má sinplismenti uza i sima ki un lingua ten ki ser 100% fonolójiku ó morri ó skapa. Nu ta agradeseba kes pesoas la si es podia klarifikaba ses puzison nes kistons li.

5) Má guvérnu ka sta ta leba es asuntu di ofisializason di Kriolu a sériu, N ta konkorda sin sinhor ku prufisor Agnelo A. Montrond ó modi ki nhos ta txoma-l, keli ka ta inpórta, y tudu kenha ki sta atentu a es asuntu sabi ma maioria di kes (arrogantis) ménbrus di guvérnu, alguns pulítikus tanbê ki ta pensa ma si es papia na purtugês povu ta pensa ma es é más intilijenti, más kapaz, más konpitenti, enfin nhos dja ka sabi kuzé ki-m krê fla, ta papia só na purtugês na parlaméntu, na rádiu, na televizon, y na otus lugaris públiku. Má kanpanha gó es ta fazi só na Kriolu. Un kazu kuriozu y interesanti. Nhos sabi pamodi? Ten un razon. N ta dexa pa nhos diskubri pamodi. Di nos guvernantis, nos pulitikus, ajéntis susiais, rilijiózus, etc, nu mesti é ason n’es kaminhada rumu a ofisializason di Kriolu. Dja basta di diskursu di térra kemadu y só di reklamason. Lingua é fator di dizenvolviméntu – atoris pulitikus debi prununsia sobri kistons di fóru linguistiku y viabiliza konsénsu en matéria linguistiku. Nhos debi ta konkorda ku mi óras ki-m ta fla ma nu ka ten un pulitika linguistiku klaru na Kabu Verdi. Nu ten nesesidadi di un pulitika linguistiku ki ta koloka na séntru aspétus istorikus y identidadi linguistiku y kultural di kabuverdianus: purtugês y kriolu debi konplimenta kunpanheru y não exklui kunpanheru, nu ta torna fla y en vós altu gó. Kistons di foru juridiku, pulitiku y konstituisional debi ser debatidu pa atoris pulitikus, sidadons independenti y menbrus di guvérnu na prokura di konsénsu en matéria di língua. Dja sta altura di nu ultrapasa barrera di diferénsa linguistiku-ideolojiku ó pilitiku y nu uni na diferénsa pa difini nos dinominador linguistiku kumun: kriolu é nos identidadi nu ka podi nega-l y purtugues é nos eransa di sinku sékulus di kolonizason y nu ta meste-s tudu dôs pa nu expresa livrimenti konformi nos liberdadi di exkolha ki debi fika konsagradu na nos konstituison. Nu krê odja kel konstituison amendadu pa rekonhesi statutu ki Kriolu mesti ten sima purtugês. Nos konstituison y sobretudu nos puder pulítiku debi rikonhesi direitu ki krainsas kabuverdianus ten na prendi y dizénvolvi ses lingua di bérsu, sima ta kontisi ku kriansas purtugês na Purtugal. Pelu ménus, Kriolu debi dadu mésmu funsionalidadi ki Purtugês. Nu ka krê nen más nen ménus, y nen nu ka sa ta pidi-l di zimóla ó pa un kiston di favor, pamodi ningen ka debi nega kriansas di Kabu Verdi direitu ki es ten a studa ses lingua Kriolu, sima tudu kes otus kriansas di mundu ten direitu di studa ses lingua tanbê. Nu sa ta fala di un direitu fundamental ki es ten má ki sa ta ser subtraidu tudu dia ki manxi. Nu ta apela pa kenha ki é di direitu toma mididas pa direitu linguistiku di nos povu ser ruspetadu. Kriolu ka debi ser nén más nén ménus ki purtugês. Kada un ten ser lugar na isféra di nos liberdadi linguistiku. Nu ka debi inpoi ninhun d’es. Dja nu é bilingi dja. Má ku kuidadu pamodi Kabuverdianidadi é ka un produtu purtugês puru. Antis pelu kontráriu é un derivadu di purtugês ku alguns trasus di luzofonia. Endoskopia di kriolu ta revela presizamenti es faktu kuriozu.

Será ki nu debi ajenda un dibati na parlamentu y puzisiona formalmenti sobre es kiston linguistiku di ofisializason di Kriolu?


Kabuverdianamenti

Kriolista-Térra-Térra


Last edited by Kriolista-Terra-Terra on Wed Jan 23, 2008 1:12 am; edited 2 times in total
Back to top
View user's profile Send private message
Ku K Kriolista



Joined: 21 Jan 2008
Posts: 2

PostPosted: Tue Jan 22, 2008 1:29 am    Post subject: Cape Verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

Fladu ma Universidadi di Kabu Verdi ka ta integra Kriolu na se kurríkulu di linguas


Fladu ma Universidadi di Kabu Verdi ka ta integra Kriolu na se kurrikulu di linguas. Keli é própi xuxadera y tudu kes gentis armadus en kriolistas ta fika ku bóka kaladu y ka ta fla nada. Mesmu kes ki é responsávil pa promoson divulgason y valorizason di lingua y kultura kabuverdianu inda ka prununsia sobri es grandi érru y maior lakuna ki nu podia ten na ensinu superior na Kabu Verdi. Nu ta pidiba algen k’é di direitu y ki ten responsabilidadi n’es materia pa da povu di Kabu Verdi, kes ki sa ta vivi lâ na Térra y tanbê kes ki sta ta vivi fóra, un explikason konvinsénti sobri es situason y desdi já nu ta pidis p’es toma mididas imediatas pa poi kobru a es érru ki é sima un punhalada ki es da na korason di alma di kes defensoris di kriolu sima Sérgio Frizoni, António De Paula Brito, Eugénio Tavares, Pedro Cardoso, etc. Si es staba bibu algun kuza es ta fazeba. Má mesmu mortu, ses alma ka debi sta suségadu na undi ki es sta. Es debi sta revoltadu sobri manera ki nos dirijentis sta ta brinka ku kuza sériu.

N krê aproveita pa agradesi Senhor Prizidenti di FORCV, Dr. Alberto Barros Pina, pa ter pensadu y kriadu es expasu di dibati y reflekson sobri Kriolu di Kabu Verdi. N ta spéra ma tudu kes ki teni algun kuza pa fla (N sabi ma txeu algen ten kuzas pa fla) ta aproveita es oportunidadi y ku elevason y ruspetu ta apresenta ses pontu, sen ofénsa ó insultu. Nu partisipa di fórma konstrutiva y nu poi kontraditóriu ta funsiona pa nu podi da kel saltu kualitativu y dignifika nos lingua ki é ka lingua di kuzinha sima ki txeu di nos ki inda sta ku kel mentalidadi kulonial ta pensa.

Un olhar aténtu sobri jornalistas (ku diploma ó sen diploma, sima nu sabi é keli ki é nos realidadi) ki nu ten li na kumunidadi: N ta kuntinua ku es asuntu brevimenti.

Kriolistu Ku K
Back to top
View user's profile Send private message
Alberto Pina



Joined: 28 Sep 2006
Posts: 32

PostPosted: Tue Jan 22, 2008 6:53 pm    Post subject: Re: Cape Verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

Ku K Kriolista wrote:
... N krê aproveita pa agradesi Senhor Prizidenti di FORCV, Dr. Alberto Barros Pina, pa ter pensadu y kriadu es expasu di dibati y reflekson sobri Kriolu di Kabu Verdi. ...


Kriolista, N ta agradesi kel apresu ki bu ten pa es forum i kes palavras bonitus li, ma mi inda n ka dotoradu Very Happy. Apezar din ta gostaba di tiña titulu di Dr. antis di nha nomi - i ke la e nha planu a mediu prazi, si Dios dan bida i saudi- n ta prifiri pa ser refiridu apenas komu Alberto ou Alberto Barros Pina.
Si un dia nha projetu di fazi dotoramentu li na Merka konkritiza, n ta mandau un alerta ma bu podi uza Dr. Mas por agora ami e apenas un ze ningen Alberto ki sta tenta fazi si parti pa djuda na nes kauza li. en todu o kazu, mas un vez obrigadu pa apresu. Wink
Back to top
View user's profile Send private message
Kriolista-Terra-Terra



Joined: 19 Jan 2008
Posts: 7

PostPosted: Fri Jan 25, 2008 10:07 pm    Post subject: Cape Verdean Language: Struggles and Victories Reply with quote

There are times when silence is betrayal and complacent. I strongly urge each one of you to speak your mind and actively participate in this debate in the language of your choice. Cape Verdean Creole shall deserve your preference and endorsement. I have noticed that many of you have read the materials posted online under this title but failed to duly provide any feedback or reaction to the matter being discussed / brainstormed / debated.
Please feel free to do so now. It is better late than never.

Nu Pintxa, as Salah Mateus would say.

Kabuverdianamenti
Kriolista-Térra-Térra
Back to top
View user's profile Send private message
CV2k



Joined: 10 Sep 2006
Posts: 110

PostPosted: Sat Jan 26, 2008 10:32 am    Post subject: Re: Cape Verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

Ku K Kriolista wrote:

Fladu ma Universidadi di Kabu Verdi ka ta integra Kriolu na se kurrikulu di linguas.


Si ke li e sime, e mas un bafatada ki nos propriu guvernu i sistema di ensinu sta da Konstituison di CV i nos lingua. N ta disafia governu li sin pa sklaresi si puzison sobri ofisializason di kriolu:

- O es ta respeta Konstituison i es ta implimenta si mandatu sobri lingua kriolu na totalidadi atraves di un programa ben organizadu i ku fundu sufisienti pa implimental i nau so ku diskursus

- O es ta dexanu sabi klaru mes ka sta seriu sobri ofisializason di lingua kriolu pa nu para di perdi tenpu i dinheru na labuta sobri un falsu pretenson

Sima nu ta fla, o 8 o 80. Very Happy
Back to top
View user's profile Send private message
CV2k



Joined: 10 Sep 2006
Posts: 110

PostPosted: Sat Jan 26, 2008 11:09 am    Post subject: Re: Cape Verdean Language: struggles and victories Reply with quote

Kriolista-Terra-Terra wrote:
4) Nu ta da kónta ku satisfason ki alguns kabuverdianus gósi sta ta skrebi na Kriolu, tantu na jornal inprésu komu na jornal eletrôniku, na revistas y através di otus meiu. Má infilizmenti txeu d’es (basta nhos repara na manera ki alguns ta skrebi na Kriolu na Liberal online) ka ta uza alfabétu ofísial ki é ALUPEC. Un faktu kuriozu ki-m ta gostaba di sabi: pamodi ki es ka ta uza ALUPEC? É pamodi es ka konxi ALUPEC ó é pamodi es krê provoka dizórden linguístiku?...


Mi n kre fala pa nha kabesa. Ten 2 razon kin tatxa ma ta kontribui pa kela na nha kazu:

1. Tekladu di komputadoris li na Merka ka ten asentus sima tekladus usadu na Kabu Verdi. N ta perdi txeu tempu na kopia kes asentus na pol na kada letra o kin sta skrebi na kriolu. Por isu na konbersus informal, n ta ignoras. Talves n sta ser un poku prigisozu, mas djan kustuma a kel mentalidadi merkanu di fazi kuzas rapidu. Pur isu n ka ten paxenxa pa kopia asentus un por un. N sabi ma ten programas di komputador ki ta djuda ku kela, ma mas un ben, kes prosesu la e ta konsumi tempu.

2. Mas n ta atxa ma razon fundamental pa kel lapsu la e keli: Txeu kabuverdianus inda ka ten un kunhisimentu klaru di ALUPEC. Ami pur izemplu, n ten un nuson jeral pamodi un partesipa na un workxop di 1 ora sobri ALUPEC mas n ka sabi mutu ditalhis sobri uzus di asentus di akordu ku kel sistema la. Pur isu n ta skrebi kriolu sima n ta pensa. Mas n sabi ma nu ten ki sigi regra kuretu di skrebi nos lingua. Talvez nu mesti ten mas workxops sobri ALUPEC na Diaspora i na KV, mas programas na interneti sika kel ki forcv dja lansa, Nos Lingua (undi kriolistas sima Marsianu Mureira i otus ta publika kuzas sobri lingua kriolu tudu simana), na radiu, TV, jornal, etc, pa nxina-nu ALfabeto Unificado Para a Escrita do Cabo-verdiano midjor. Nu mesti prizensa di Dr. Manuel Vega li na Merka mas txeu. Djuntu ku Creole Institute i unersidadis li na Massachusetts, e podi aprisenta txeu simpoziun, workxops, konfirensias, y palestras sobri lingua kriolu i ALUPEC. Nhos ten otu ideas?


Kriolista-Terra-Terra wrote:
maioria di kes (arrogantis) ménbrus di guvérnu, alguns pulítikus tanbê ki ta pensa ma si es papia na purtugês povu ta pensa ma es é más intilijenti, más kapaz, más konpitenti, enfin nhos dja ka sabi kuzé ki-m krê fla, ta papia só na purtugês na parlaméntu, na rádiu, na televizon, y na otus lugaris públiku. Má kanpanha gó es ta fazi só na Kriolu. Un kazu kuriozu y interesanti. Nhos sabi pamodi? Ten un razon. N ta dexa pa nhos diskubri pamodi.


Ami n tatxa ma keli e devidu a un komplexu di infirioridadi ki munti kabuverdianus ten en rilason a portuges. Mas pa bu konbersu, ta parsi ma bu ten un splikason mas aprofundadu sobri kela. Nhu po kuza na pratu linpu. Laughing
Back to top
View user's profile Send private message
salah Mateus



Joined: 17 Oct 2006
Posts: 365

PostPosted: Sat Jan 26, 2008 1:54 pm    Post subject: Re: Cape Verdean Language: struggles and victories Reply with quote

I love it when you say Nhu po Kuza na pratu linpu ("Lets put things on a clean plate"). I understood that. You get a high five.

Komplexu nu teni txeu. So many are still Confused

I am learning more Kriolu from you. Thank you. Very Happy

Manu Salah
Back to top
View user's profile Send private message
Kriolista-Terra-Terra



Joined: 19 Jan 2008
Posts: 7

PostPosted: Sun Jan 27, 2008 10:22 am    Post subject: Cape verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

Nu debi ixforsa y prokura viabiliza prupósta di Dr. Manuel Veiga pa ortografia di Lingua Kabuverdianu.

Nu mesti akridita na el komu linguista di formason en vês di nu sa ta skrebi konformi da-nu na kabésa. Dja-m obi algen ta fla ma ka ten ningen ki ta enxina-l skrebi Kriolu. El fla-m ma ael, el nasi ta papia Kriolu, y ningen ka sabi Kriolu más di ki el. Nen Dr. Manuel Veiga, nen ningen ka ta obriga-l a skrebi Kriolu di ses manera. El rapika pé na txon y el fla: N ta skrebi di nha manera y ningen ka ten autoridadi di korrigi-m. Nakel muméntu, N da kónta ma rezisténsia éra tal ki tenperaméntu di kel individu komesa ta da-m sinal di se frustrason y oposizon a propósta di unifikason di skrita di Kriolu Kabuverdianu. Sta un grandi konfuzon na kabésa di txeu algen. Nu ka krê ben obriga ningen a skrebi Kriolu di nos manera. É ka un kiston di autoridadi má sin di uniformizason di skrita. É sima ki nu mesti difini y aseita régras ki ta guverna skrita di Kriolu. N podi uza régras di kódigu di strada komu un izénplu konvinsenti: uniformizason di régras di konduson é pa garanti ki sirkulason di viaturas ta ser fetu di fórma ordenadu y suguru a fin di ivita kulizon entri viaturas. Un kualker algen ki krê sta trás di vulanti pa gia karru debi obedesi kes régras pa se própi ben y pa seguransa di otus kondutoris. Tudu algen ta rekunhesi vantájens di kódigu di strada, se fórma ofisial y regulamentadu pa autoridadis konpitenti. Y ningen ka ta fla ma ael ningen ka ta fla-l modi ki ta giadu karru. Y ningen ka ta gia karru di manera k’el krê. Será pamodi el sabi ma si e ka obedesi régras el ta ser punidu izenplarmenti? Y será ki pa ivita dizórden na skrita di Kriolu Kabuverdianu é nesesáriu ofisializa-l y regulamenta-l? Será un prusésu ki debi ben di kúpula pa bazi ó di bázi pa kúpula? Kuzé ki bu nhos t'axa? Má nu ka krê odja ningen ta tenta inguli pexi pa rabu, ó nu krê?

Kriolista-Terra-Terra
Back to top
View user's profile Send private message
Kriolista-Terra-Terra



Joined: 19 Jan 2008
Posts: 7

PostPosted: Sat Feb 02, 2008 11:27 am    Post subject: Cape verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

1) Nu ta manda un rekadu pa pisoas ki sta na kumunikason susial oral pa ser un poku más responsável y prudenti ku ouvintis: nu ta alerta-s pa es ka kunfundi joiu ku sevada; es debi da mon pa nu da palmatória óras ki es ta bai papia sobri irupson di vulkon di Fogu y pur inkuria, lapsu, ignoransia, ó “sei lá o quê”, erradamenti es ta papia sobri korupson di vulkon di Fogu sen ki ningen da konta. Fladu ma na térra di manku koxu k’é rei. Será isu ki sa ta kontisi na nos kumunidadi?

2) Un otu kuza ki nu ta repara na kumunikason susial oral na kumunidadi é pobréza na ses grelha di programason: es ten un konseitu obtuzu y kroku sobri idukason y kultura. É basta nu bota odju na prugrama Selo Ernestina ki ta manipula, dizinforma y disvirtua akontesiméntus di interesi pa kumunidadi. Nu ka debi kontinua ta tolera es stadu di kuzas la. Ma é própi alguns di nos mé ki sa ta promovi es kuza li. En vês di nu kritika kuzas ki sta tortu nu ta ilujia u ki nu debia kondenaba. Selo Ernestina y Arku Iris debi ten un papel neutru na trataméntu y divulgason di informason. Nu sabi ma es ta sensura tudu ki ta poi en kauza interesi pesual di ses dirijentis. Nhos teni dúvida? Nhos fazi piskiza y nhos ta diskubri kuza ki nhos ka sabi. Má ke-li inda é ka nada konparadu ku mizéria di ses grelha di programason: di idukason y kultura parse-m ma só es obi ta fladu. Ses prugrama é fodoku y é ka ta atrai atenson nen interesi di ninhun jóven ó adultu. Dja basta di k’es múzikas ripitidu, di k’es konbérsu fiadu, y di k’es entrevista fabrikadu. Nu ta pidi-s pa da abertura, p’es kria kondisões y atria un ekipa forti ku pesoas entendidu na kumunikason susial y brinda nos kumunidadi ku un prugrama di kualidadi, na undi ki idukason ta dadu se dividu trataméntu ku abranjênsia y alkansi ki n’es muméntu sa ta fadja redondamenti, pa informa y forma telespetadoris sobretudu k’es ki txiga na Mérka di novu sobri semelhansa y diferensa ki ten entri kultura kabuverdianu y kultura merkanu, sistema legal kabuverdianu y merkanu, sistema idukativu kabuverdianu y merkanu, enfin kontribui pa es podi fika preparadu pa navega ku susésu na Mérka. Nu sabi ma es ka ten un ixpiritu demokrátiku y di abertura pamodi es ta atxa ma es é k’é fundadoris y ki sabi más y midjór ki tudu algen pamodi es txiga li pruméru. Nhos imajina uns individus di k’es kalibri la ki ta auto-proklama komu nos líderis y apoiadu pa un grupu di fantoxis ki ka ta odja más lonji ki ses própi naris. K’es gentis la dja da tudu ki es tinha pa da. Nu ta sujiri-s pa-s dexa nos jóvens rapazis y raparigas toma rédia y konduzi distinus di kumunikason susial oral na kumunidadi enkuantu ki k’es velha guarda ta fika na retaguarda y asesora-s si fôr nesesáriu. Dja txiga óra di es intendi ma lugar kativu ka debi izisti más, nen menbru vitalísiu di kumunidadi ka debi figura na ninhun “Bylaw” ki ten. Es é un asuntu ki pa si inpurtánsia, nu ta atxa ma debi ser diskutidu na un forum própriu, ki nu ta sujeri pa ser fakultadu pa Prizidenti di FORCV, Senhor Alberto Barros Pina.

Nu ta spera ma nhos ta da nhos kontribuison puzitivu ku nhos reason a es asuntu.

Kabuverdianamenti,

Kriolista-Térra-Térra
Back to top
View user's profile Send private message
Ku K Kriolista



Joined: 21 Jan 2008
Posts: 2

PostPosted: Sat Feb 02, 2008 12:56 pm    Post subject: Cape Verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

Afinal n’es dibati li ka ten partisipason di ninhun di kes difensoris ofisial di Kriolu: ka ten ninhun palavra di aprésu ó di inkurajaméntu di nos ministru di kultura ki devia akarinhaba inisiativa di FORCV, gentis di institutu di kriolu na merka ka ta da ninhun piu, otus difensoris di kriolu ki n’alguns kazus es é diklaradu y n’otus kazus es é anónimu ta fika kaladu sima ki es ka sa ta lé es temas ki sta li pa diskuson y dibati. Nhos ta atxa ma é asin ki nu ta konsigi txiga undi ki nu krê txiga? N ta atxa ma nau. É só ku partisipason di tudu k’es ki sta interesadu ki nu ta konsigi konvensi más algen y mobiliza exforsu y vontadi pulitika pa kriolu podi ser ofisializadu un dia. Ku es falta di partisipason y un dinamika fadjadu é sima agu na bindi fradu: kantu más agu bu poi más baziu bindi ta fika.
Back to top
View user's profile Send private message
Maria Rafodju



Joined: 02 Feb 2008
Posts: 1

PostPosted: Sat Feb 02, 2008 1:35 pm    Post subject: Cape verdean Language: Struggles and Gains Reply with quote

1)Cal k’é pulitika linguistiku y cultural di organizasons cívika di kumunidadi kabuverdiana na es rijion? Kuzé ki assosiason kabuverdiana di Brockton ten fetu na es materia ó ten ajendadu pa fazi na futuru? Será ki es sta interesadu na organiza workshops sobri lingua i kultura cabuverdiana? Nhos da-m respósta pamodi mi N ta atxa ma se vokason pruméru debia ser pricisamenti promoson y divulgason di lingua y kultura kabuverdiana.
2)Nu ta fla mésmu kuza sobri CACD na Pataketi, y otus organisason kumunitárias di kabuverdianus na otus lugar. Nu sirbi di asosiason kabuverdiana na Purtugal komu izenplu: es ten un asosiason mé divéra; pesoas ta bai la pa konvivi ku kunpanheru; é un expasu susial y un pontu di enkontru pa kabuverdianus; es é ruspetadu pa lideris y pulitikus purtugês. Pur izenplu na Fransa un rua sta ta bai dadu nomi di Amilcar Cabral. Ke-la é un lison pa nos li na Mérka. Ka signifika ma nu sa ta kopia ó pratika plajiarismu si nu fazi mesmu kuza na lugaris undi ki ten txeu kabuverdianus sima na Brockton ó Dorchester. Imita kuzas dretu nunka é mau. Agora ki ténpu na mundu ki nu ta ben ten na merka un rua ku nomi Amilcar Cabral?

Un kabuverdiana atentu,

Maria Rafodju


Last edited by Maria Rafodju on Sat Feb 02, 2008 4:42 pm; edited 1 time in total
Back to top
View user's profile Send private message
G.Silva



Joined: 26 Jan 2008
Posts: 51

PostPosted: Sat Feb 02, 2008 1:43 pm    Post subject: Reply with quote

Um ta otchá bnit tud ess defesa de nos lingua materna.
Ê bom sabê que pessoas crê dá valor a sis raiz.
Ma, no tem que pensá que criol, moda que bsot te oiá pe nha forma de escrevê, catem um variante sô. Por isso, oficializá ou estudá criol ne Cabo Verde ta exigi mut mas tcheu pesquisa e traboi.
Mi um te defendê nos criol ma um que te concordá que forma de manuel Viga te expô esse assunto. Nô devê tem tcheu atenção quanto a ess assunto porque el te merecê tcheu consideração antes de avançá te defendê criol como lingua oficial. Aliás, moda bsot podê oiá (ou alguns de bsot podê até negá) nos criol tem tcheu traços de português, além de parcê sempre um ou outro traço que cá ê prop originário de português.
Por exemplo termos técnicos tem sempre kel traço de português como era de esperá. Aliás Amilcar Cabral um vez dzê que português era um de quish maior riqueza que colonizadores tchá nôs (alémde tcheu kesh trá nôs também nem!). Ainda tem outros palavras, por exemplo ne sõ vicente, que cá ê nem português nem de origem africana, alguns de origem inglesa, ne São vicente pelo menos. E isso te trazê outra vez kel questão de "variante" local. Por exemplo ne São Vicente no te dzê "boys" e ne santiago "rapazinho" ou "rapaz," hehehehehe.
Portanto, ne nhe opinião, no tem que ter orgulho sim ne nôs criol. No tem que espiá formas de documental e tentá ensinal pe kesh que cá te ne Cabo Verde, ma também que esquecê kel grande influência de português na el. Que te adiantá no rejeitá kel influência mod el tá lá. I isso te torná nos trajectória de valorizá criol ainda menos dificil.
Back to top
View user's profile Send private message
Kriolista-Terra-Terra



Joined: 19 Jan 2008
Posts: 7

PostPosted: Sun Feb 03, 2008 11:02 am    Post subject: Cape Verdean Language: Struggles and gains Reply with quote

Alguns iliméntus pa ixklaresi G. Silva y tanbê un axega pa otus leitoris,

Priméru N krê fla G. Silva ma é ku txeu satisfason ki nu ta rijista se interesi na debati y troka ideias sobri Kriolu. N ta da nha axega, otu algen ta da di sel y asin pur dianti, falandu é ki nu ta intendi kunpanheru.

Ten txeu variantis di Kriolu na Kabu Verdi má kela é un rikeza ki nu ten. É ka ta riprizenta ninhun prubléma pa ofisializason di Kriolu. Kes nóvi variantis ki nu ten ta intendedu tudu na tudu kau na Kabu Verdi. Kada un d’es ta intendedu di Brava a Santanton. Konsiderandu mobilidadi ki ta karateriza kabuverdianus ki sa ta vivi na térra, tudu ta indika ma un dia nu ta ben ten un kriolu só rizultanti di influénsia ki kada un di kes variantis la ta izersi na kunpanheru. Nos tudu nu sabi ma na Praia ta uzadu alguns expresons di Fogu, di Sanvisenti, etc. Pur izénplu: Ampugó bo é di undi?; Kel minina la é bunita pa afrónta, etc. Keli é un fenómenu linguistiku ki ta kontisi na kada varianti. Alén disu ten un interkonprienson entri tudu k’es variantis. Y ALUPEC ta sirbi ben pa skrita di kada un di kes varianti. Purtantu, propósta di Dr. Manuel Veiga pa unifikason di skrita di tudu kes variantis ta sirbi mutu ben.

N ta spera ma dja-m djuda G. Silva a intendi un poku sobri unifikason di skrita.

Si inda bu tiver algun kuza ki ka sta mutu klaru, é basta bu koloka bu kiston li, mi ó otu algen di sertéza ta isklarese-bu.

Obrigadu G. Silva y un riju abrasu.


Kabuverdianamenti,


Kriolista-Térra-Térra
Back to top
View user's profile Send private message
G.Silva



Joined: 26 Jan 2008
Posts: 51

PostPosted: Sun Feb 03, 2008 2:13 pm    Post subject: Reply with quote

Um abração bá bo também Kriolista.
Esse cum te tchmá dialogá e encontrá soluções e novas ideias.
Um que tem um conhecimento profundo di linguas, por isso ê sempre benvindo esse esclarecimentos. Um crê sempre prendê mas c'nhas irmon dent e fora de CV. Força e coragem pa pô criol lá de riba!
Back to top
View user's profile Send private message
Display posts from previous:   
Post new topic   Reply to topic    The People's Voice | Vos Di Povu Forum Index -> Nos Lingua - Our Language All times are GMT - 4 Hours
Page 1 of 1

 
Jump to:  
You cannot post new topics in this forum
You cannot reply to topics in this forum
You cannot edit your posts in this forum
You cannot delete your posts in this forum
You cannot vote in polls in this forum





Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group

Abuse - Report Abuse
Powered by forumup.org free forum, create your free forum!
Created by Raulken of Hyarbor S.r.l.
TOS & Privacy.

Page generation time: 0.106