The People's Voice | Vos Di Povu Forum Index The People's Voice | Vos Di Povu

www.forcv.com


 
 FAQFAQ   SearchSearch   MemberlistMemberlist   UsergroupsUsergroups   RegisterRegister 
 ProfileProfile   Log in to check your private messagesLog in to check your private messages   Log inLog in 

33 Anu Dipôs, Inda Nos Identidadi Sta Dizikilibradu

 
Post new topic   Reply to topic    The People's Voice | Vos Di Povu Forum Index -> Race, Identity and Culture - Raça, Identidade e Cultura
View previous topic :: View next topic  
Author Message
forcv
Site Admin


Joined: 11 Oct 2005
Posts: 216

PostPosted: Fri Jul 04, 2008 10:03 am    Post subject: 33 Anu Dipôs, Inda Nos Identidadi Sta Dizikilibradu Reply with quote

33 Anu Dipôs Di Indipendênsia, Inda Nos Identidadi Sta Dizikilibradu

Por Agnelo Montrond
Colunista da FORCV

Kenha ki sabe sén el prende, ó el é ignoranti ó el é sábiu, mas nãu un sér umanu normal. Y ignoranti é kenha ki ta ignora pa kaprixu, y ki pa teimozia ó radikalismu ka ta krê aproveita oportunidadi pa-l prende. Sábiu gó, é kenha ki konxe limitis di se ignoránsia, sima ki Sócrates, kel sélebri filózufu grégu fla. Inspiradu na es pensaméntu filozófiku sokrátiku, y já ki muméntu é oportunu y sinjélu, inbuidu di boa fé y sén ofénsa, N ta koloka siginti pergunta pa nos tudu kabuverdianu refleti na el: Kenha ki sabe skrebe Kriolu sén el prende, el é sábiu ó ignoranti?

Kriolu é spinha dorsal di nos kultura. É na Kriolu, ki é nos lingua nativa, ki midjór nu ta pensa, xinti, y sunha. Kel-li é un deduson ki nu faze uzandu un afirmason, baziadu na piskiza, di Alice Mado Proverbio, ki é prufesóra di elektrofiziolojia kognitiva na universidadi Milano-Bicocca, na Milano, Itália.Talvês pur isu, nu meste akridita na nos sientistas linguistas, y prende skrebe-l ku es, en vês di skrebe-l bós, konformi da-nu na kabésa. Infilismenti, es konfuzon sta na kabésa di txeu algen, y el meste ser klarifikadu. Mitus sobri Kriolu tanbê meste ser urjentimenti dismistifikadu. Só pa nu situa na kontextu, N ta gostaba di partilha ku leitoris, un séna risenti, na undi ki un patrísiu di meu para-m, na un lugar públiku, y ralaxadamenti fla-m: “N sabe ma bo é prufesor di Kriolu. Má mi, N ta skrebe di nha manera y ningen ka ten autoridadi pa kurriji-m. Mi é un ómi livri, y sinhor di nha naris. Kulonialismu dja kaba, y inpuzison nén pa ka tenta.” Nakel muméntu, N djobe pa trás, pa frenti, pa direita y pa skérda, na un muviméntu di krédu-in-krus, y N da kónta di se rezisténsia, frustrason, y opozison diskansadu a ALUPEC, un alfabétu mudérnu, konsebedu ku perísia pa sinplifika y unifika skrita di Kriolu. Má ingrasadu gó, é ki inda txeu algen sa ta pensa, erradamenti, ma grupu ki fazi prupósta pa padronizason di skrita di Kriolu, krê ben obriga-s a skrebe Kriolu di ses manera. Gentis, é ka un kiston di autoridadi, nén di inpuzison, má sin di uniformizason di skrita. Na es prizenti konjuntura ki nu sa ta selebra más un aniversáriu di nos indipendénsia nasional, nu meste ntende ma dja txiga óra di nu aseita régras y nórmas ki midjór ta sinplifika y ta normaliza skrita di Kriolu. Má, nu ka krê odja ningen ta tenta nguli pexi pa rabu, ó nu krê? Dja ten 33 anu ki nu toma indipendênsia, má nu sa ta konsolida indipendênsia y dimokrasia manenti.

Parse-m ma é un kiston ki dja sta ultrapasadu, y nu ka sa ta torna ben txobe na modjadu pa nu fla ma kes nóvi variantis ki nu ten, ta ntendedu na tudu kau na Kabu Verdi. É un faktu. É rikéza y fleksibilidadi ki nu ten na nos lingua. Ki nu meste akredita gó, é ki ku es nóvu dinámika susial na mobilidadi entri kabuverdianus ki ta vivi na térra ó na diáspura, un dia nu ta ben ten un kriolu só rizultanti di influénsia y interason di kes variantis na kunpanheru. Na Praia, pur izénplu, dja sa ta uzadu alguns expresons di Fogu, di Sanvisenti, di Brava, ets, sima: ampugó, bo é di undi?; kel minina la é bunita p’afrónta; ai krédu, bo é di Brava? Sima ki nu dimonstra euristikamenti na un artigu ki nu manda publika risentimenti, ALUPEC é alfabétu ki midjór ta unifika y sinplifika skrita di tudu variantis di Kriolu. Purtantu, propósta di nos sientistas linguistas ka ten rival, y é ka ten tadju. É só un kiston di ténpu, si nu konta ku vontadi pulítika y unidadi di kabuverdianus na diferénsa. Nos tudu sen exsepson, kér komu individus kér komu instituison, nu debi da nos kontribuison sobri es matéria li ki é ixtremamenti inpurtanti. Nu lenbra ma ten muméntu en ki silénsiu é traidor y prigozu. Nu djunta tudu y nu pintxa es lukumutiva di saix vagon ki é ALUPEC y nu leba-l pa lugar sértu na undi ki el merese sta, djuntu ku se kunpanheru purtugês.

N ta gostaba di louva alguns orgãus di kumunikason susial kabuverdianu, sobritudu kes li na Mérka, ki ta da preferénsia a Kriolu, y ki ta kontribui pa divulgason, valorizason y promoson di Kriolu. Igualmenti, N ta aproveita pa sujiri pa es asumi un protagonismu pedagójiku mé-divéra, na es prusésu y na es kaminhada pa ofisializason di Kriolu. Nhas agradesiméntu ta bai tanbê pa Senhor Alberto Barros Pina, prizidenti di FORCV.COM – pa nu fika más unidu, pa ter sábiamenti pensadu y kriadu un expasu di dibati y reflekson sobri Kriolu di Kabu Verdi, forum Nos Lingua. N ta spéra ma tudu kes ki tene algun kontribuison pa da, ta aproveita oportunidadi ki FORCV ta da-s na spasu Nos Lingua, y ku elevason, étika y ruspetu, es ta aprezenta ses pontu di vista, sen ofénsa ó insultu. Nu debi partisipa di fórma konstrutivu y nu poi kontraditóriu ta funsiona pa nu podi da kel saltu kualitativu y dignifika nos lingua, ki é ka lingua di kuzinha, sima ki txeu ki inda sta ku kel mentalidadi kulonial pode sa ta pensa. Tanbê nu ta apela a pisoas ki ta sta na rádiu ó na televizon na nos kumunidadi li na Mérka, y nu ta pidi-s pa es pauta más pa étika y deontolojia jornalístiku y zela pa rigôr ki notísia ta iziji, y asin ivita di transforma fladu fla en notísia di txakóta. Inda nu ta redobra nos apélu y nu ta torna pidi-s pa es sér un poku más responsável y prudenti ku ouvintis, óras ki es ta papia kel purtugês, y ás vezis nu ta obi-s ta ratxa uns fódjas di gramátika purtugês. Nu ta alerta-s y ku tudu ruspetu ki nu ten pa es, nu ta pidi-s pa-s ka kunfundi tanpu ku panéla, nén irupson di vulkon di Fogu, ku korupson di vulkon di Fogu. Fladu ma na térra di manku koxu ki é rei. Será isu ki sa ta kontisi na nos kumunidadi? Un otu kuza ki nu ta ripara na kumunikason susial na kumunidadi, tantu na rádiu komu n’alguns meius opurtunistas di propaganda pulítiku, má sobritudu na nos televizon, é pobréza na ses linha editorial y na ses grelha di prugramason: es ten un konseitu obtuzu y króku sobri idukason, kultura y informason. Es ta sensura, omiti, ignora, korta, manipula, dizinforma y disvirtua akontesiméntus di interesi pa kumunidadi, a ses bel prazer. Ses prugrama é monótonu y é ka ta atrai atenson nén interesi di ninhun kriansa, jóven ó adultu. Dja basta di kes múzikas ripitidu, di kes konbérsu fiadu, y di kes entrevista fabrikadu. Nu ta pidi-s pa da abertura, pa es kria kondisões y atrai un ekipa forti ku pesoas entendidu na kumunikason susial y brinda nos kumunidadi ku un prugrama di kualidadi, na undi ki idukason ta dadu se dividu trataméntu, ku abranjênsia y alkansi pa informa y forma telespetadoris, sobritudu kes ki txiga Mérka di nóbu, sobri semelhansa y diferénsa ki ten entri kultura kabuverdianu y kultura merkanu, sistéma legal kabuverdianu y merkanu, sistéma idukativu kabuverdianu y merkanu, enfin, kontribui pa es podi fika preparadu pa navega ku susésu na Mérka. Nu ta apela kes ki inda ka tene kel ixpiritu dimokrátiku y di abertura, ki ta atxa ma es é ki é fundadoris y líders ki sabi más y midjór ki tudu algen pamodi es txiga Mérka pruméru, y nu ta sujiri-s pa-s dexa nos jóvens kuadrus, rapazis y raparigas, toma rédia y konduzi distinus di nos rádiu y televizon di kumunidadi, enkuantu ki kes vélha guarda ta fika na retaguarda y asesora-s si fôr nesesáriu. Dja txiga óra di nu ntende ma lugar kativu ka debe izisti más.

Nos apelu ta bai tanbê pa klarifikason di postura linguistiku y kultural di organizasons síviku di kumunidadi kabuverdiana na es rijion. Nu ta pensa ma seria un más-valia, si es podeba izersi un lideransa di influênsia na organizason di workshops sobri lingua y kultura kabuverdianu, y otus atividadis ki ta pirmiti di transforma nos asosiason na un verdaderu séntru kabuverdianu susial, rekreativu, y kultural. Nu pode rifiri a asosiason kabuverdiana na Purtugal komu izénplu: es ten un asosiason mé-divéra; pesoas ta bai la pa konvivi ku kunpanheru; é un expasu susial y un pontu di enkontru pa kabuverdianus; es é ruspetadu pa líders y pulitikus purtugês. É si ki na Fransa, un avenida dja dadu nómi Amilcar Cabral. Y Kel-la é un lison pa nos li na Mérka prende. Y ka signifika ma nu sa ta kópia ó pratika plajiarismu si nu faze mésmu kuza na lugaris undi ki ten txeu kabuverdianus sima na Brockton, Pawtucket ó Dorchester. Imita kuzas dretu nunka é mau. Agóra, ki ténpu na mundu ki nu ta ben ten na Mérka un rua, un prasa, ó un kanpu di futibol ku nómi Amilcar Cabral?

Nos identidadi é ka só es nómi ku dés létra. É ka prétu y branku. Nén é ka pode ser prétu na branku ó branku na prétu. Y nén é ka é sónbra di meiu purtugês kruzadu ku dôs afrikana na arku-da-bédja. Nos identidadi é nos padrãu kultural tudu koloridu. É sinplismenti ser kabuverdianu, diskonpleksadamenti. É nos dinominador komun. El é bibu, dialétiku, y ixtável. El ta ivolui má e ta fika identiku. El ta adapta má e ka ta perde identidadi di se própi identidadi. Nos identidadi sta patenti na nos funsionaméntu biopsikosusial, ki é rezultadu di influênsia intérna y extérna ki ta kontisi na nos bida. É pensa, xinti, sunha, y konporta komu un kabuverdianu. É imigra pa país stranjeru, asimila y adapta a kultura, abitus y tradison di país di akolhiméntu, má inda simé kontinua ta ser kabuverdianu di jéma y ku orgulhu. Nos identidadi é nunka nega Kabu Verdi komu nos mãi-pátria, y nunka nega ser sidadon kabuverdianu. Inkrível má verdadi: dja nu konpleta 33 anu indipendenti, y inda alguns kabuverdianus tene koraji di identifika komu purtugês na alguns lugaris na Mérka, ku algun sintôma di protagonismu na es zóna di Nóva Inglatérra. Keli é más ki krizi di identidadi. É burgónha di asumi identidadi kabuverdiana, sima ki ser kabuverdianu é ser inferior a merkanu, purtugês, ó otu nasionalidadi kaulker. É odju prétu ki nos identidadi sa ta leba. É tanbê manifestason di un grandi dizikilibriu na nos identidadi, ki, uzandu metáfora, nu ta fla ma é un expasu tridimensional enjendradu pa três eixu: eixu di kriolidadi, eixu di afrikanidadi y eixu di luzofonia. Ku ekilibriu ki nu meste na nos identidadi, nu ta finka pé riju na txon ki oji é di nos y nãu di morgadu, nu ta suste rixu na nos bandera, nasionalidadi dja nu ten dja, nu ta kanta nos inu di liberdadi en koru ku vós di determinason, y nu ta fla nun só vós, ku sertéza y orgulhu, ma nos Identidadi é Kabuverdianu. Nos identidadi é lus ki ta brilha na odju di tudu fidju di Kabu Verdi. Nu ka dadu el pa konpostura, nu ka panha-l na txea, nén nu ka ganha-l na lotaria. É un konkista permanenti pa tudu povu kabuverdianu, ki ta konsigidu ku un fórti determinason, konbati, y ixpiritu di sakrifísiu, na undi ki kabalu di batalha é unidadi y luta pa autonomia di nos identidadi kabuverdianu. É un luta pa diféza di dignidadi di ómi y mudjeris kabuverdianu, di nos kultura ki é nos stréla, di nos tradison ki é nos sol, di nos fórma di ser, di sta, y di afirma na mundu. Ku txeu konvikson y orgulhu na petu nu ta fla ma é un luta ki ta kumesa ku vitória enbóra na sufriméntu. Y já ki nu tene vitória granpadu, trankadu dentu Kabu Verdi, ku tranka di nos identidadi trabesadu en diagunal na porton di nos ilha, na pás, nu ta kontinua nos luta pa konsolida, fortifika y engrandesi nos vitória kada bês más.

Nu meste más partisipason, y nos tudu inda é poku, pa promovi, divulga, y valoriza nos lingua, nos kultura, y nos identidadi, pamodi é só sin ki nu ta konsigi konvensi más algen, influênsia y mobiliza exforsu y vontadi pulitika pa kriolu podi ser ofisializadu sén dimóra. Ku partisipason fraku y un dinamika fadjadu é sima agu na bindi fradu: kantu más agu nu poi, más baziu bindi ta fika. 33 anu dipôs di indipendênsia, nos identidadi inda sta dizikilibradu. Dja txiga óra di nu ikilibra-l. Ofisializason di Kriolu y asumi kabuverdianidadi ku orgulhu y di fórma inkondisional é kes dôs pézu ki nu meste poi na balansa di nos nason pa ikilíbriu di nos identidadi.
Back to top
View user's profile Send private message Visit poster's website
Display posts from previous:   
Post new topic   Reply to topic    The People's Voice | Vos Di Povu Forum Index -> Race, Identity and Culture - Raça, Identidade e Cultura All times are GMT - 4 Hours
Page 1 of 1

 
Jump to:  
You cannot post new topics in this forum
You can reply to topics in this forum
You cannot edit your posts in this forum
You cannot delete your posts in this forum
You cannot vote in polls in this forum




Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group

Abuse - Report Abuse
Powered by forumup.org free forum, create your free forum!
Created by Raulken of Hyarbor S.r.l.
TOS & Privacy.

Page generation time: 0.046